esimene nädal Taanis

 hej!

01.08.2026

minus oli nii palju elevust ja hirmu samal ajal ma isegi ei oska seda kirjeldada. mulle hakkaski too päev kohale jõudma, et ma nüüd päriselt lähengi üksi aastaks välismaale, kus ma ei tea mitte kedagi ega midagi. eelneval nädalal jätsin vanavanemate ja sõbrannadega hüvasti. pole vist enne seda kunagi ühe nädala jooksul nii palju nutnud. mulle korraldati ka ärasaatmispidu mis oli lihtsalt apppiiiiii kui nunnu.

hommikul brunchisime pere ja parima sõbranna Madega. sõime, panin end valmis, kaalusin veel viimast korda pagasit ja siis oligi aeg õe, tema peika ja Madega hüvasti jätta. väga väga kurb oli. mul praegu ka seda kirjutades on pisarad silmas hahah. enamus teed Tallinnasse ma nutsin. kui jõudsime lennujaama olid seal veel mu kaks sõbrannat minuga hüvasti jätmas. kaalusin pagasi (see oli täpselt 23,8kg ehk suht täpselt ei saanud trahvi:) kõige keerulisem oli muidugi vanematega hüvasti jätta, sest nad on ju mu nunnud (kes veel ei tea või pole aru saanud ma olen väga lähendane oma perega). igatahes kuidagi sain ma ka sellega hakkama. kallistasime ja lehvitasime ja kallistasime veel ja siis läksin turvakontrolli. 

kujutage ette, et teil on lennujaamas tavaline tööpäev ja siis üks teismeline tüdruk läbib turvakontrolli lihtsalt kontrollimatult nuttes, aga samal ajal kõigest väest üritades end maha rahustada... tegelt ma arvan, et minususguseid on lennujaamas päris palju olnud. igatahen leidsin oma värava ning ootasin u 1,5h lendu. ma ei tea, kes vastutab Tallinna lennujaama kõlarite eest, aga nendest Mesipuud lasta tõesti pole okei. kohe kui lennukile jõudsin panin näkku näomaski, et mitte nutta - töötas väga hästi.

OAO 01.-08.08

kui Kopenhaagenisse jõudsime tuldi meile suure lilla YFU sildiga vastu ning ootasime teisi vahetusõpilasi ning läksime siis koos rongile Tommerupi OAO-le. Me olime u 5-kesi tubades ning tulevase elukoha järgi ehk nt kõik, kes elasid Kopenhaagenis või selle lähedal olid ühes toas. OAO ehk On Arrival Orientation oli pmst nädalane laager, kus valmistusime eluks Taanis, sõime kohaliku toitu ja õppisime pisut ka keelt. Selle nädala jooksul oli palju raskeid hetki, aga tegelt mul on hea meel, et olin ümbritsetud inimestega, kes teadsid, mida ma tunnen. sain laagris kõige lähedasemateks ühe austraallase, ameeriklase, sakslase ja soomlasega ning ka üleüldiselt olid kõik õpilased ja vabatahtlikud lihtsalt nii toredad. suur aitäh!

viimasel päeval tulid meie vahetuspered meile järgi. koristasime maja ära ning enne kui pered kohale jõudsid pandi meid keldrisse luku taha. kõlab ilmselt päris jubedalt, aga vahetusperedel oli paar koolitust ning see oli lihtsalt selleks, et me neid ei näeks enne kui me pidime. kui me sealt pääsesime pidime end taani keeles kõigile tutvustama. ma olin nii kohutavalt närvis, mu terve keha värises. õnneks läks kõik hästi. leidsin oma pere ning hakkasin lihtsalt suurest pingelangusest nutma. nad olid kohe algusest peale nii armsad ja tundsin, et mind võeti kohe omaks. 

kõige tähtsamad asjad, mida OAOlt õppisin

1. taanlased on nagu kookosed. koorest on raske läbi murda, aga kui sellega hakkama saad on väga väga toredad ehk taanlased on lihtsalt tagasihoidlikud alguses ning tuleb korduvalt panustada ja vb isegi tibakene pinda käia inimesele, et temaga sõbraks saada.

2. kui teed kellegagi plaanid, ole alati õigel ajal kohal.

3. alkoholi tarbitakse palju ja ka kooli pidudel saavad õpilased seda osta, muidugi ka poest.

4. kui taanlane on alkoholi tarbinud, kookose teooria enam ei kehti!

see on kõik veel ainult teooria ehk saan varsti teada, kuidas päriselt olema hakkab.

knus! -minni